Kevade POSITIIV 36/2019 on valmis!
Aeg annab arutust. Aega ei ole! Aega on. Aja mõiste kasutamine meie argikeeles on tavaline ja igapäevane. Ajast on saanud justkui nähtamatu valvur, kes meid rahustab või elutempot korrigeerib, takka lükkab või hoogu maha võtab. Kuidas tegelevad ajateemaga kunstnikud ja fotograafid?
Diana Tamane kasutab aja kirjeldamiseks ja visualiseerimiseks oma perekonda, kellega kohtumise ta igal aastal kodupaigas käies jäädvustab. Samuti talletab ta fotosilma abil lähedaste inimeste eluruumide seinu katvat tapeeti, mis aja kulgedes pleegib või vahetub. Pereportreede aastate jooksul hõredamaks jäänud read on nähtavad märgid aja möödumisest.
Prantsuse kunstnik Fabien de Chavanes alustas oma loomingulist teekonda liikumiskunstniku ja muusikuna. Huvitav on jälgida, kuidas ta tänu inimkeha ja rütmi tunnetusele on loonud ning teisendanud autoportreede tähendust lõpmatusse pulseerivate inimmustritega.
Anna Kõuhkna on noor kunstnik, kes liigub sujuvalt ühelt meediumilt teisele: fotost võib hargneda maal või maalist foto. Fotode puhul on talle oluline, et need sünniksid koosloomingus pildistatavaga, modellil on peaosatäitjana vabadus väljendada end iseendana.
1940. aastate lõpul aset leidnud kodanliku natsionalismi jahi käigus langes varamodernistlik eesti kirjanik Friedebert Tuglas põlu alla. Elurõõmu aitas säilitada koduaias toimetamine. Fotokunstnik Tanja Muravskaja otsib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias Tuglaste pilku, aiapao kohalolu ja selle tähendust tänapäeval.
Tarmo Rätsep on loonud nõelfotograafia tehnikas portreeseeria Eesti fotoinimestest. Ülesvõtted on pildistatud mustvalgele filmile ja kantud fotopaberile pimikus keemilise protsessi teel.
Reet Sau mõtiskleb, miks mõned tema ilusad ja tähendusrikkad fotod pole müügiks.
Annika Haas arutleb Kertu Rannulaga nüüdisdokumentalistika personaalsetest fotoprojektidest, mis lähtuvad kunstniku isiklikest kogemustest. Noor kunstnik leiab, et aus teemakäsitlus kunsti ja dokumenteerimise ühendamise kaudu aitab ühiskonnas erinevaid terviseteemasid destigmatiseerida.
Huvi tumeturismi sihtkohtade vastu on inimeste geneetilisse koodi sisse kirjutatud, leiab rändurfotograaf Silvia Pärmann, kes külastas Tšornobõli lähedal asuvat Pripjati linna.
Noor tänavafotograaf Harli Marten naudib juhuslike momentide tabamise maagiat.