Talve POSITIIV 39/2019 on valmis!

Inimesed on alati unistanud ajamasinast, millega saaks rännata minevikku või seigelda tulevikku. Mul on hea uudis! Ajamasinad on meil juba ammu olemas ja nende kasutamine imelihtne: loe raamatut, vaata filmi või naudi kunsti.
Tartus Nooruse galeriis kutsus käesoleval sügisel Briti dokumentaalfotograaf Martin Parr vaatajaid jalutama lähiajaloo, 1990. aastate Balti riikides ja Moskvas. Terase pilgu ja humoorika vaatenurgaga fotograaf on kogunud kaadreid lähiajaloost, mis praeguse e-riigi ja linnanomaadide ajastul võivad nooremale vaatajaskonnale tunduda veidi kummalised.
Mandy Barkeri näitus Fotografiskas käsitleb esteetiliselt kaunite fotolavastuste abil plastijäätmete hukatuslikku mõju meie planeedile. Ring on täis saanud. Plastijäätmed ei kao mitte kunagi, vaid purunevad mikroplastiks, mis leiab tee elusolendite organismi koos toiduga.
Annika Haas jagab muljeid Lõuna-Prantsusmaal toimuvast fotofestivalist Rencontres d’Arles, mis täidab linna eri kohad tuhandete fotodega. Festival on sisult ja vormilt mitmekülgne, jagades heldelt elamusi igale maitsele. Galerii Positiiv osales Lõuna-Prantsusmaal Antibes’i kunstimessil, kus kohaliku kunsti side sajanditaguse belle époque’i ajastuga on siiani tuntav ja nähtav.
Kunstiõpetaja Maris Kilmil valmis maagiline portreeseeria oma kolleegidest õpetajatest, pildistatud läbi kooli puhkenurga akvaariumi.
Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemias saavad fotograafiateadmisi omandada või värskendada ka tööl käivad fotohuvilised. Ajakirjas näeb valikut Narva fotoretkelt.
Mari Saarepera musta huumoriga pikitud kollaažid on kui muutlik ja värskendav Eestimaa ilm. Berit-Bärbel Rebane seikleb negatiivide pahupidi värvidega maailmas.
Veebruaris toimub Pärnus järjekordne Fotofest ja Eesti suvepealinnast saab talvine fotopealinn. Kas kunstnik Sandra Jõgeva, kelle näitust näeb Pärnu fotofestivalil, on sihikindel kunstirevolutsionäär või süüdimatu tõekuulutaja? Tema suhtlusmeedias avaldatud postituste ja artiklitega kaasnevad tihti kirglikud diskussioonid.
74 kunstnikku ja 300 teost ‒ need näitajad iseloomustavad tänavust Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkurssi, mis on loodud NOAR.eu eestvedamisel kunstiakadeemiate ühisprojektina, et anda hoogu lõpetajate professionaalsele tegevusele.